0
Vaiksed sõjatalved suusaradadel (1941 - 1944)
Tagasi
Sõja- ja okupatsiooniaastad 1941 - 1944 olid Eestimaa suusaradadel vaiksed. 1940. aastal alanud Nõukogude okupatsioon lõhkus sissetallatud spordiorganisatsiooni ka suusatamises. Algasid repressioonid, mis ei jätnud puudutamata ka suusarahvast. Tervelt kolm Talvespordi Liidu esimeest langesid repressioonide ohvriks: Eduard Hiiop, Elmar Lepp ja Gustav Laanekõrb.
Võõra võimu esimesel suusatalvele järgnesid sõja-aastad, mil Teine maailmasõda ka Eesti pinnale jõudis. Ja punaste võim vahetus saksa okupatsiooniga. Kolmel sõjatalvel (1942-1944) küll üksikuid võistlusi toimus, kuid murdmaasuusatamises ei jõutud isegi Eesti meistrivõistluste pidamiseni. Sest suusaolud ei olnud neil aastatel lihtsad. Okupatsioonivõimude korraldusel tuli suusad ära anda sõjaväevõimude käsutusse. Vaid pärast suuri läbirääkimisi õnnestus suurematel spordiseltsidel jätta mõned suusapaarid alles, millega treeniti ja võistlemas käidi. Vastupidiselt mitmele teisele spordialale valitses suusaspordis vaikelu. Vaid mäesuusatajad selgitasid korra Eesti meistreid.
Suhteliselt aktiivne sportlik tegevus käis sõja-aastatel aga vene tagalas. Sinna jäänud Eesti suusaparemik eesotsas Vello Kaaristoga osales aktiivselt üleliidulistel võistlustel ja seda edukalt. Jõuti isegi esimese medalivõiduni N Liidu meistrivõistlustelt.
 
 
««« 3/13 »»»

ISC Elke Auto

Tehvandi SpordikeskusEesti TerviserajadEesti OlümpiakomiteeFIS-Ski
web by OK Interactive