0
Esimesed medalid, esimesed tähed (1968 -1980)
Tagasi
Eesti suusatamine jõudis 1960-ndate teisel poolel sportlike tulemuste poolest kui uude ajajärku. Vahepealne põlvkondade vahetus oli mööda saanud ning sellest andsid sportlikud tulemused märku juba 1966. aastast alates. Korraga oleks toimunud nagu taassünd kõigil rinnetel.
Võitudega 1967. aasta Põhja mängudel Murmanskis maailma tippude ees tõusid tähelepanu keskmesse meessuusatajad eesotsas Valeri Zelentsovi, Aavo Teigamäe, Hain Kinksi, Are Rooneti ja Tõnu Kinksiga. N Liidu paremikku kerkisid ka murdmaanaised eesotsas Ingrid Mägariga. Noorteklassis tõusid Liidu koondisse Ann Karu, Erika Valdson ja Rutt Rehemaa.
Kahevõistluses kujunes Tõnu Haljandi näol välja kindel liider. Tugevad tegijad olid suusahüpeteski, kus tooni andsid Toivo Laev ja Harry Arv. Mäesuusatamises oli meil Tuuli Truu näol olemas oma olümpiakandidaat. Ja ka laskesuusatamises jõudsid esimesed eestlased rahvusvahelisele tasandile, kellest Tõnu Pääsuke murdis ennast N Liidu koondisse.
Järsu tõusulaine taga oli tugev organisatsioon ja treeneritekaader, kus tooni andsid sõjajärgsete aastate tipud ja alustajad.    
Kui 1974. aastal nägi ilmavalgust suusaspordiraamat “Minevikust tänapäevani”, kirjutasid selle autorid Ants Männiste ja Ilmar Pärtelpoeg, et 1968. aasta talv läks Eesti suusaspordi ajalukku kui kõigi aegade edukaim suusatalv. Võideti ju siis esimesed medalid tiitlivõistlustelt (noorte EM), medaliteni jõuti N Liidus ja taliolümpial jõudis Tõnu Haljand esimese Eesti suusasportlasena tosina tugevama sekka. Võib öelda, et 1968 pidas kõigi aegade parimana vastu paarkümmend suusatalve.
 
 
 
««« 5/13 »»»

ISC Elke Auto

Tehvandi SpordikeskusEesti TerviserajadEesti OlümpiakomiteeFIS-Ski
web by OK Interactive