0
Ülevaade
Tagasi

Vaadates üldpilguga tagasi kõigele toimunule, märgiks eraldi veel järgmist: Eesti Talvespordi Liit moodustati 1921.a. ja tegutses kuni 1940.a.-ni. Sellest perioodist Eesti suusaspordi edendamisel tuleks ära märkida kahe mehe teeneid. Elmar Lepp töötades Eesti Kaitseliidu spordipealikuna, ETL esimehena 1934-1937.a. ja juhatuse liikmena, tegi ära suure töö suusaspordi arendamisel s.t. rahvahulkadesse viimisel organiseerides suusaseppade (-tislerite) kursused, muretsedes Skandinaaviamaadest suusavarustust, korraldas kaitseliitlaste meeskonnaga Soome lahe ületamise Aserist Kotkasse, samuti KL malevate teatesõidu ümber Eesti, Tallinn-Valkla-Tallinn kaitseorganisatsioonide meeskondade teatesõidud, Eesti meistrivõistluste algatamine, organiseeris eestlaste osalemise rahvusvahelistel suurvõistlustel 1936.a. Garmish-Partenkircheni taliolümpial ja 1938.a. Lahti MM-l, samuti üleriiklikud Kaitseliidu võistlused ja osavõtu rahvusvahelistest jõukatsumistest 1936.a. Zakopanes Poolas ning 1937.a. Kuopios Soomes, ta ajas ka ise sisse suusajälgi, mõõtis raja ja võistles Tartus Emajõel 1921.a. peetud esimestel Eesti meistrivõistlustel 25 km distantsil. jne.jne. Suusatajad nimetasid teda õigustatult Eesti suusatajate isaks. Aleksander Peepre(Peekaln) oli ETL suusatreener-instruktor, kelle tegevuseks oli suusaspordialaste seminaride korraldamine, treeningkavade koostamine, ühistreeningute ja võistluste organiseerimine, isikliku eeskujuga innustas ta nooremaid hüppajaid-kahevõistlejaid olles suusahüpetes 1936 ja 37.a. EMV pronksimees ning tõustes 1940-41.a. hõbemedalile, kahevõistluses Eesti meister 1937, 1940, 1941 ja vahepeal 1938.a. teine, osales ka 1938.a. Lahti MM-l, maavõistlusil lätlaste ja leedulastega 1940 ja 1941.a. ning 1941.a. NLMV-l Kavgolovos, kust parima eestlasena tõi 8.koha slalomis. Sõja jalust emigreerus Kanadasse ja oli
seal tulihingeline orienteerumise propageerija.

ETL juhatuse esimeestena olid tegevad Hartwig Hübbe 1922-23, Eduard Hiiop 1923-24, Reinhold Saulmann 1924-34, Elmar Lepp 1934-37, Gustav Laanekõrb 1937-40.

Sõjajärgseil aastail juhtisid Eesti suusaelu alul vabariikliku suusasektsiooni, hiljem Suusaspordiföderatsiooni ja Suusaliidu presiidiumi/juhatuse esimeestena: Georg Rents 1947-48, Voldemar Öövel 1948-50, Aleksi Ilves 1950-66, Karl Lont 1966-72, Hugo Esop 1972-84, Arnold Green 1984-93, Andres Bergmann 1993-99, Toomas Savi 1999-...

Suur on ka mitmeid nimetusi kandnud Vabariiklikus Spordikomitees ja ESL-s töötanud suusainstruktorite/ peatreenerite panus: Raimond Isok, David Klass,Aleksander Prikk, Mati Simson, Mart Edur, Anti Levandi, Tiit Koitnurm, Ragnar Kuusk, Jüri Jõepera, Raimond Mürk, Toomas Herde, Arne Sirel, Eeri Tammik ja Priit Vene.

Eesti koondiste suusasportlasi on ette valmistanud treenerid: Erna ja Herbert Abel, Laur Lukin, Ilmar Pärtelpoeg, Harry Arumeel, Kalju Valgus, Rein Auväärt, Heino Mäesalu, Kalev Pukk, Tõnu Pääsuke, Hain Kinks, Mati Alaver, Anatoli Šmigun, Tiit Tamm, Allar Levandi ja mitmed mitmed
teised.

Vabariigi teenelisteks sporditegelasteks on nimetatud pikaajalise eduka aktivistitegevuse eest: Erna Abel Tartu 1964, Feliks Parre Tartu 1967, Karl Lont Tallinn 1968, Hugo Esop Tallinn 1969, Harri Neem Võru 1970, Richard Rooden K.-Järve 1970 , Silvia Oja Tartu 1984, Enn Tasalain Pärnu 1987, Heino Jeret Tallinn 1987, Ivar Hallop Tallinn 1988, Ants Männiste Tallinn 1988, Ülo Reedi Tartu 1988.

NL teeneline treener on Tõnu Pääsuke Tallinn 1988.a. ENSV teenelised treenerid: Herbert Abel Tartu 1966, Aleksi Ilves Tallinn 1967, Raimond Mürk Tallinn 1968, Harry Arumeel Tallinn 1969, David Klass Tallinn 1972, Kalju Valgus Tallinn 1973,Laur Lukin Võru 1974, Heido Meema Otepää 1975, Uno Aavola Otepää 1978, Tõnu Pääsuke Tallinn 1984, Mati Alaver Tartu 1986, Anti Levandi Tallinn 1986, Heino Bergman Viljandi 1988, Heino Mäesalu Elva 1989, Kalev Pukk Elva 1989.

NL aukohtunikud on Mati Kahru Tallinn 1963 suusahüpete alal ja Ants Arukuusk Tamsalu 1983 murdmaasuusatamise alal.

Üleliidulise kategooria kohtunikud on Kalju Silvet Tallinn 1955, Oleg Tõnsuaadu Otepää 1959
Ilmar Pärtelpoeg Tallinn 1959, Ervin Rätsep Tallinn 1962, Vaike Kõressaar Viljandi 1964, Aleksi Ilves Tallinn 1964, Evald Kaibaldt Tallinn 1965, Heino Miggur Tartu 1965, Eduard Raidla Rakvere 1965, Artur Hein Otepää 1966, Igor Jürman Tallinn 1968, Heinrich Kask Tallinn 1970, Mart Pettai Otepää 1974, Hugo Kaselaan Tallinn 1977,
Heido Meema Otepää 1977, Raimond Mürk Tallinn 1977, Vello Meema Otepää 1978, Uno Kajak Tallinn 1978, Elmar Soode Tallinn 1979, Maret Jürman Tallinn 1979, Rein Raidla Rakvere 1980, Erich Moikov Tallinn 1982, Veljo Vestung Tallinn 1983, Erich Beluhin Tallinn 1986, Anti Levandi Tallinn 1989.

NL teeneline meistersportlane on Kaija Parve-Helinurm Tallinn 1985.a.
NL rahvusvahelise klassi meistersportlased (suurmeistrid) on
Tõnu Haljand Tallinn 1967.a. kahevõistluses
Matti Paavo Elva 1975 laskesuusatamises
Jüri Voodla Tallinn murdmaasuusatamises
Anatoli Šmigun Tartu 1976  (täidetud enne Eestisse tulekut)
Fjodor Koltšin Otepää 1977 kahevõistluses
Arne Sirel Võru 1979 murdmaasuusatamises
Uno Leist Tallinn 1980 murdmaasuusatamises
Even Tudeberg Tallinn 1984 laskesuusatamises
Allar Levandi Tallinn 1986 kahevõistluses
Urmas Välbe Tallinn 1989 murdmaasuusatamises
Urmas Kaldvee Tallinn 1989 laskesuusatamises.

NL meistersportlase nimetus on omistatud ajavahemikus 1944-1989.a. 294-le Eesti suusatajale, kusjuures 13 neist on kahekordsed meistrid:
Valeri Zelentsov 1961.a. murdmaasuusatamises ja 1963.a. laskesuusatamises
Kalev Ojaste 1962.a. murdmaasuusatamises ja 1963.a. laskesuusatamises
Heino Mäesalu 1963.a. laskesuusatamises ja 1964.a. murdmaasuusatamises
Harry Arv 1967.a. kahevõistluses ja suusahüpetes
Silver Eljand 1970.a. kahevõistluses ja 1973.a. suusahüpetes
Kalju Polt 1973.a. murdmaasuusatamises ja 1980.a. laskesuusatamises
Kalev Aigro 1978.a. suusahüpetes ja 1980.a. kahevõistluses
Urmas Kaldvee 1981.a. laskesuusatamises ja 1985.a. murdmaasuusatamises
Kaija Parve-Helinurm 1982.a. murdmaasuusatamises ja 1985.a. NL teeneline laskesuusatamises
Even Tudeberg 1982.a. laskesuusatamises ja 1986.a. murdmaasuusatamises
Allar Levandi 1983.a. kahevõistluses ja 1984.a. suusahüpetes
Marina Vahi-Bachman 1983.a. murdmaasuusatamises ja 1987.a. laskesuusatamises
Tiit Voodla 1985.a. murdmaasuusatamises ja 1988.a. laskesuusatamises.

Eesti suusatajate medalivõidud rahvusvahelisil suurvõistlusil ajavahemikul 1968-1999.a.

taliolümpiamängud
Calgary Kanadas 1988.a. Allar Levandi kahevõistluses pronksmedal

maailmameistrivõistlused
Östersundis Rootsis 1970.a. Tõnu Pääsuke juunioride lasketeatesõit 3×7,5 km pronksmedal
Linthalis Šveitsis 1972.a. Matti Paavo juunioride " " hõbemedal
Sainte Croix ja Gstaadis Šveitsis 1977.a. Fjodor Koltšin juunioride kahevõistluses hõbemedal
Anterselvas Itaalias 1983.a. Even Tudeberg juunioride lasketeatesõit 3×7,5 km hõbemedal
15 km laskesuusatamine pronksmedal
Trondheimis Norras 1984.a. Allar Levandi juunioride meeskondlikus kahevõistluses NL koondises pronksmedal
Chamonix's Prantsusmaal 1984.a. Kaija Parve lasketeatesõit 3×5 km NL koondises kuldmedal
Eggis Šveitsis 1985.a. 10 km laskesuusatamine kuldmedal
lasketeatesõit 3×5 km NL koondises kuldmedal
5 km laskesuusatamine hõbemedal
Täschis Šveitsis 1985.a. Allar Levandi juunioride meeskondlikus kahevõistluses NL koondises kuldmedal
Falunis Rootsis 1986.a. Kaija Parve 5 km laskesuusatamine kuldmedal
lasketeatesõit 3×5 km NL koondises kuldmedal
Lahtis Soomes 1987.a. 10 km laskesuusatamine hõbemedal
lasketeatesõit 3×5 km NL koondises kuldmedal
Oberstdorfis Saksamaal 1987.a. Allar Levandi meeskondlikus kahevõistluses NL koondises pronksmedal
Štrbske Plesos Tšehhimaal 1987.a. Jaanus Teppan üliõpilaste 4×10 km teatesõidus NL koondises kuldmedal
Chamonix's Prantsusmaal 1988.a. Kaija Parve lasketeatesõit 3×5 km NL koondises kuldmedal
Saalfeldenis Austrias 1988.a. Ago Markvardt juunioride meeskondlikus kahevõistluses NL koondises pronksmedal
Vangis Norras 1989.a. Elmo Kassin juunioride 4×10 km teatesõidus NL koondises kuldmedal
Ago Markvardt juunioride kahevõistluses pronksmedal
juunioride meeskondlikus kahevõistluses NL koondises pronksmedal
Novosibirskis Venemaal 1992.a. Aivo Udras, Hillar Zahkna, Urmas Kaldvee ja Kalju Ojaste
20 km laskesuusatamise meeskonnasõidus pronksmedal
Gällivares Rootsis 1995.a. Kristina Šmigun juunioride 5 km klassikalises stiilis hõbemedal
juunioride 15 km vabastiilis hõbemedal
Asiagos Itaalias 1996.a. Kristina Šmigun juunioride 5 km vabastiilis hõbemedal
juunioride 15 km klassikalises stiilis hõbemedal
Ganmores Kanadas 1997.a. Kristina Šmigun juunioride 5 km klassikalises stiilis kuldmedal
juunioride 15 km vabastiilis kuldmedal
Katrin Šmigun juunioride 15 km vabastiilis hõbemedal
Sankt Moritzis Šveitsis 1998.a Katrin Šmigun juunioride 5 km vabastiilis kuldmedal
juunioride 15 km klassikalises stiilis pronksmedal
Ramsaus Austrias 1999.a. Kristina Šmigun 15 km vabastiilis hõbemedal
30 km klassikalises stiilis pronksmedal
Andrus Veerpalu 50 km " " hõbemedal
Saalfeldenis Austrias 1999.a Katrin Šmigun juunioride 15 km vabastiilis hõbemedal.

Euroopa juunioride meistrivõistlused
Morez Les Rousses Prantsusmaal 1968.a. Ann Karu 5 km hõbemedal
3×5 km NL koondises pronksmedal
Erika Valdson 3×5 km NL koondises pronksmedal
Gossaus Austrias 1970.a. Rutt Rehemaa 5 km hõbemedal
3×5 km NL koondises hõbemedal
Nesselwangis Saksamaal 1971.a. 3x5 km NL koondises pronksmedal
Tarvisios Itaalias 1973.a. 5 km kuldmedal
3x5 km NL koondises kuldmedal
Kavgolovos Venemaal 1973.a. 5 km kuldmedal
3x5 km NL koondises kuldmedal

NL meistrivõistlused
Täiskasvanute klassis on 1944-91.a. välja võideldud 8 individuaalset ja 18 võistkondlikku kuldmedalit,
8 " 22 " hõbemedalit,
10 " 25 " pronksmedalit.

Suusatamise algaastail kodustes tisleritubades valminud varustuse asemel algas tööstuslik tootmine Tartus asunud Balti spordiriistade vabrikus (matkasuusad), seejärel Pärnu Metsakombinaadis (rahvasuusad ja kepid), Tallinnas "Dünamo" Suusavabrikus (hüppe-, slalom- ja murdmaasuusad). Viimasest tulid ka esimesed plastpõhjaga suusad, mida alul määrida ei osatud, andsid kõvasti tagasi. Pärnu "Viisnurk" alustas mööblitsehhis suusatootmist ja on nüüdseks jõudnud maailma juhtivaks suusatootjaks andes veerandi kogutoodangust. Ka võistlussuusa kvaliteet on tipptasemel. Vaata VISU kodulehele. Ka "Kommunaaris" toodetud suusasaapad olid omas ajas päris head. "Marat" on tootnud kombinesoone. Määrdekeetjad on olnud kõrges hinnas, peamiselt suusatõrva baasil keedetud määrded on toonud ka medaleid. Teada nimed on Johannes Koovit "JOKO", Oleg Tõnsuaadu "Adux", Karl Lont, Toivo Kreinert jpt. Viimane korraldas ka ühe viimastest tõrvaajamistest Aegviidu männikändudest. Koondises "Flora" toodetud sünteetilise määrde kohta poetasid suusatajad küll sarkastiliselt: "Viru veri ei värise ja "Viro" määre ei libise!". Aga see polnud ka eestlaste retsepti järgi tehtud. Korra tehti ka puhastusvedelikku "Arex". Alul ajas rajameistrite brigaad võistlusteks jälgi, siis ilmus lumesaan "Buran", nüüd on juba traktori baasil rajamasinad. Sobivaimatele maastikele on rajatud võistlus- ja treeningkeskusi, mille lipulaevaks Otepää Tehvandi koos suusa- staadioniga. Head on ka Mõedaku, Kurtna, Holstre, Haanja, Kurgjärve, Nõmme, Vooremäe, Jõulumäe jne. Viimane on tunnistatud ka Eesti parimaks spordirajatiseks. Plaanis on ka 90-meetri hüppemäe rajamine, osa mägesid on ka suvel kasutatavad. Suveks on Otepääl ka rollerirada.
"Kaader otsustab kõik." J.V.Stalin. Meie kaadrit valmistavad ette kaks kõrgkooli: Tartu Ülikool
ja Tallinna PedI/PÜ, milles on erialakateedrid/õppetoolid. Sealt meie spordiõpetajad ja treenerid. Lapsi õpetasid arvukad spordikoolid, mis nüüd küll suletakse ja lootus edsiseks jääb klubide õlule. Kas see ka õige otsus on, näitab aeg. Suurimad teoreetilised abimehed-naised on suusatajaskonnale olnud professorid Hans Gross, Jüri-Hain Kaljusto, dotsendid Helga Sildmäe-Kaljumäe, Kaarel Zilmer, Madis Alev, Ants Männiste, Arne Kivistik jt.
Suusavõistlus käib määruste järgi, neid on eesti keelde vahendatud korduvalt: 1931.a. kinnitas kaitseminister A.Kerem "Kehalise kasvatuse eeskirja" III osa  "Suusatamine" toimetas komisjon major U.Jansoni juhtimisel, konsulteerisid ka E.Lepp ja J.Lest;
"Rahvusvahelised laskesuusatamise võistlusmäärused" Tõlkisid Maret ja Igor Jürman, Uno Jürgens Tallinn 1991.
ESL "Võistlusmäärused" II osa üld- ja murdmaasuusatamine. Tallinn 1992. Tõlkis Kaarel Zilmer "Suusatamise rahvusvahelised võistlusmäärused" Tõlkisid Tiit Pekk, Rene Meimer, korrektuur Ilmar Pärtelpoeg Tallinn 1997

««« 9/13 »»»

ISC Elke Auto

Tehvandi SpordikeskusEesti TerviserajadEesti OlümpiakomiteeFIS-Ski
web by OK Interactive